Liitu uudiskirjaga

Uudiskiri sisaldab infot kaubavaliku ja müügiaegade kohta Tallinnas
Me ei edasta teie andmeid kolmandatele osapooltele

Kasulikku lugemist

Õunapuude lõikamine

Õunapuude lõikamine.

ÕUNAPUUDE LÕIKAMISE PRAKTILINE ÕPPEPÄEV TOIMUB 3. APRILL 2016 KELL 10.00 REBASE TALUS.

Registreerimine See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. . Osalustasu 10€ ettemaksuna.

 

Meil on õunapuude lõikamisel 25-aastane kogemus ja käime igal aastal ka täienduskoolitustel. 

Siit saad lugeda, millised on meie läbitud koolitused

Et õunaistandust korras hoida, on vajalik teha iga-aastane kevadine hoolduslõikus. Paras aeg sellega alustada on märtsis ja aprillis kui suured külmad ja talvekahjustuste oht on juba möödas. Lõigata ei ole soovitav temperatuuril alla -5 kraadi, sest siis võivad okstesse  tekkida lõhed, mis hiljem halvasti paranevad. Lõikama võib hakata siis, kui temperatuur on nulli ümber ja tugevaid öiseid külmasid enam ei ole, soovitavad on väikesed plusskraadid. Pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni õunapuid tavaliselt ei lõigata, sest siis on vaja toitaineid lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Puu seisukohalt on parim aga suvine lõikus, mida võib teha alates jaanipäevast augustini.

Viljapuude lõikamine on keeruline töö, kõigepealt peab endale selgeks tegema, mis tüüpi lõikust on vaja, kas on tegemist noore viljapuu kujundamisega, kandeealiste hoolduslõikusega või vanade puude noorendamisega. Samuti on vajalik teada, kas lõigatavad puud on madala- keskmise- või kõrgekasvulised, vastavalt sellele tuleb valida ka lõikamistehnika.

Töövahenditest tuleb hankida teravad oksalõikamiskäärid, saag (spetsiaalsed on müügil aianduskauplustes), terav aianuga ja redel, samuti haavamastiks või aiavaha lõikehaavade määrimiseks, selleks sobib viimaste puudumisel ka õlivärv. Meie Rebase Talus kasutame haavamastiksit "Arbokol Magic", mis on taime-ja loodussõbralik ning mida on mugav kasutada. Määrida tuleks  üle kõik 4 cm ja suurema läbimõõduga lõikehaavad, nende kaudu võivad puud nakatuda seenhaigustesse. Mastiksist tekkiv kaitsekiht kaitseb haava niiskuse eest, mis on soodustavaks teguriks haiguse arengul. Määritav lõikehaav peaks olema kuiv.

Lõigata tuleb parasjagu, mitte liiga vähe ega ka liiga palju. Liiga vähe lõigatud puu kasvatab kiiresti kõrgusesse vertikaalseid oksi, mis kannavad vähe saaki ja murduvad kergesti. Liiga tugeva lõikuse tagajärg on aga võrsete ja vesivõsude tugev kasv ja võra tihedaks muutumine. Hästi kannab vilja horisontaalsete okstega puu, mille vahele on jäetud piisavalt ruumi valguse ligipääsemiseks. Ära ei tohiks lõigata väikeseid viljaoksi, muidu võite saagist ilma jääda.Lõigatud õunaaed

Põhireegel lõikamiseks on see, et võrast tuleb välja lõigata:

  • kuivanud, murdunud ja haigustunnustega oksad
  • konkureerivad, ligistikku kasvavad paralleelsed oksad
  • üksteise vastu hõõrduvad ning risti kasvavad oksad. Ristuvatest ja hõõrduvatest okstest lõigata välja need, mis on nõrgemad, rohkem hõõrdunud või kasvavad vales suunas.

Meie lõikame ära ka otse üles või otse alla kasvavad oksad, sest meie kogemus ütleb, et otse üles kasvavad oksad annavad vähe saaki, alla suunduvad oksad küll kannavad saaki, aga õunad on väiksemad ja vähem värvunud.

Lõigatud kohta EI TOHI JÄÄDA TÜÜGAST, sest selle kaudu tungivad puusse haigused. Tüükast võib kasvada luuataoline moodustis või hakkab seal arenema seenhaigus. Selleks, et õigeid otsuseid teha, tuleks siiski käia koolitusel.

Lõikehaavad peavad olema siledad. Eelmise suve võrseid, üheaastaseid pikki oksi võib kärpida kolmandiku võrra, kui need on väga pikad (üle 50 cm). Nii arenevad hästi oksad ning külgpungad ja seda on soovitav teha noore õunapuu kujundamisel. Vanemal õunapuul võiks seda teha ehk sel juhul, kui võra on liiga hõre. Kui võra on tihe ja oksad hästi harunenud, siis võiks kärpimisest loobuda. Kärpimislõige tuleks teha üldjuhul väljapoole kasvava punga pealt, umbes 0,5 cm kauguselt kasvupungast, poolviltu.
Üheaastaseid oksi ei ole soovitav kärpida näiteks sortidel "Cortland", "Krista" ja "Auksis", sest nemad kannavad õunu eelmise aasta võrsetel. Kui eelmisel aastal on olnud võrsete kasv viles ja need on jäänud väga lühikeseks, on samuti parem neid mitte kärpida. Kui õunapuu võra läbimõõt vajab vähendamist, siis ära kärbi oksi lühemaks,  vaid tee pigem harvenduslõiget, lõigates tagasi sobiva külgoksani.

Kahvelharud,  mille väljumisnurk on terav (väiksem kui 45 kraadi), tuleks kõrvaldada, sest varem või hiljem hakkavad sellised kahvlisse kasvanud harud murduma. Samuti tuleks ära lõigata konkureeriv latv, kui selline on tekkinud. Võrast tuleks välja lõigata nii palju oksi, et valgus pääseks kõigile võra sisemuses painevatele okstele. Õpi vahet tegema kasvupungadel ja õiepungadel, et sa ei lõikaks välja suvel õunu kandvaid oksi! 

Eestis on soovitatud kõige rohkem kujundada õunapuule püramiidvõra, millele kujundatakse hõredate rinnetena või üksikokstena 5-6 põhioksa. Seda ja ka teisi võimalikke viise võra kujundamiseks kirjeldatakse põhjalikumalt Jaan Kivistiku raamatus "Tööd puuvilja-ja marjaaias". Noore õunapuu võra tuleb kindlasti kujundada mitmel kasvujärgsel aastal, siis saate puu, mida hiljem on kerge hooldada. Kui õunapuud lõikama hakata alles siis, kui on tekkinud probleemid, on hilja. Lõikamisel tuleks silmas pidada ka puu sordiomast kasvu, võra eripära ja viljakande algust. Varaviljuvaid sorte tuleb lõigata vähem. Ka neid eripärasusi on kirjeldataud eelnimetatud raamatus.

Kandeeas viljapuul, millel on juba paar oksterinnet, on mõnikord otstarbekas lõigata maha juhtoks (latv), et vältida puu liiga kõrgeks kasvamist, liiga kõrge puu otsast on õunte korjamine raskendatud. Ka sinna ei tohi jätta tüügast.

See, millal tuleb ette võtta õunapuu noorenduslõikus, sõltub sellest, kui hoolikalt on puud iga-aastaselt hooldatud. Kui puu laasub keskelt ja viljakandvus väheneb, kui ta on liiga püstise kasvuga ja annab vähe saaki või on liiga laiaks kasvanud, tuleb noorendamine ette võtta. 20-30 aasta vanusel õunapuul võib noorendamist juba ette võtta küll. 

Tugev noorendamine ergutab vesivõsude teket, millest kujundatakse uued oksad. Pärast noorendamist tuleb eriti hoolega peitsida suured lõikehaavad, et need kiiremini paraneks ja sealt kaudu haigustekitajad puusse ei saaks tungida. Ühel aastal ei tohiks ära lõigata rohkem kui kolmandiku võrast.

Horisontaalsetele, rõhtsatele okstele moodustub üldjuhul palju rohkem õiepungi kui vertikaalselt kõrgustesse kavavatele okstele. Et õunapuule horisontaalseid oksi kujundada, võib kasutada ka okste painutamist allapoole, selleks võib neid horisontaalsesse asendisse siduda nööridega. Veelgi kiiremini saab noori oksi vertikaalseks painutada juulis, kus nad koolduvad õigesse asendisse juba paari nädalaga. Kindlasti tuleb jälgida, et nöörid sisse ei kasvaks.

Peale tugevat lõikust oleks hea väetamine, et puul oleks jõudu haavad parandada.

Nõuandeid saate veel ETV  "Maahommiku" õunapuude lõikamise videost, mis salvestati meie aias ning läks eetrisse 21.03.2015

Põhjalikke nõuandeid lõikamiseks on Jaan Kivistiku 1988 aastal välja antud raamatus "Tööd puuvilja-ja marjaaias", samuti on kasulik materjal Erich Mägi 1975 aastal välja antud "Õunapuu". Võrakujundusest on juttu ka "Maalehe" raamatus "Õun aias ja köögis". Neid raamatuid saab küll osta veel vaid kasutatud raamatute müügikohtadest, kuid meie raamatukogudes peaks neid siiski veel laenutamiseks leiduma.

Värskeim raamat lõikamisest on Väino Eskla ja Sulev Järve "Puude ja põõsaste lõikamine", mille kordustrükk on välja antud 2012 veebruaris.

Kuna oht õunapuid ära rikkuda on ilma koolitust saamata suur, siis on mõttekas kutsuda koju kogenud aednik. Investeering oskuslikku lõikamisse tasub hiljem ennast tervete ja saagirohkete õunapuude kujul kindlasti ära!

Siin on kodusaade viljapuude lõikamisest

ja siin õppevideo noorema viljakandeikka jõudnud õunapuu lõikamisest

 

Jaga FB-s sõbraga